Menüü
Harvesteri chiptuning tähendab mootori juhtploki tarkvara seadistamist eesmärgiga parandada masina jõudlust ja vähendada kütusekulu tehtud töö kohta. Harvesteri puhul loeb eelkõige see, kuidas mootor tuleb toime muutuva koormusega: jämeda tüve etteanne, laasimine ja kraana liigutamine võivad nõuda lühikese aja jooksul palju võimsust.
Kui mootori pöörded koormuse kasvades tugevalt langevad, võib töötsükkel aeglustuda. Enne tarkvara muutmist tuleb siiski välja selgitada, kas piirang tuleneb mootorist, hüdraulikast, harvesteripeast või tehnilisest rikkest. Rohkem mootori võimsust ei tähenda automaatselt suuremat toodangut ning kulunud detaili tarkvaraga korda ei tee.
Artikkel selgitab, mida chiptuninguga muudetakse, millal sellest kasu võib olla ja kuidas hinnata tulemust tegelikus metsatöös. Samuti vaatame, mida enne tellimist kontrollida ning miks on kütusekulu tihumeetri kohta sageli parem võrdlusalus kui ainult liitrid tunnis.
Harvesteri diiselmootorit juhib elektrooniline juhtplokk ehk ECU. Juhtplokk kasutab andurite infot ja tarkvarasse salvestatud seadistusi, et juhtida kütuse sissepritset, koormusele reageerimist ning muid mootori tööga seotud funktsioone. Millised parameetrid on muudetavad ja millist tulemust saab saavutada, sõltub mootori ning juhtploki versioonist.
Chiptuningu käigus muudetakse mootori juhtploki seadistust konkreetse masina ja eesmärgi järgi. See võib puudutada kütuse etteannet, sissepritse juhtimist, ülelaadimise juhtimist ja pöördemomendi piiranguid. Kõiki neid parameetreid ei pea iga masina puhul muutma. Oluline on, et seadistused sobiksid omavahel ning arvestaksid mootori ja sellega ühendatud süsteemide võimalusi.
Tehase seadistus ei ole juhuslik piirang, mille eemaldamine annaks igale masinale sama tulemuse. See arvestab mootori riistvara, jahutust, masina kasutust ja tootja seatud tingimusi. Ka sama mootoriperekonnaga harvesteridel võivad erineda turbo, pihustid, jahutus või muud komponendid. Seetõttu ei saa teise mudeli võimsusnumbri järgi eeldada, et enda masinal on täpselt sama varu.
Harvesteri operaator tunneb mootori seadistuse mõju eelkõige koormuse muutumisel. Küsimus on selles, kas mootor suudab anda vajalikku pöördemomenti just selles pööretevahemikus, kus masin tavaliselt töötab. Maksimaalne võimsus mootori andmelehel ei kirjelda üksinda, kuidas masin tüve etteande või mitme funktsiooni samaaegse kasutamise ajal käitub.
Kui lisavõimsust on võimalik sobivalt kasutada, võib mootor koormuse kasvades paremini pöördeid hoida. See ei tähenda, et tööpöördeid tuleks omal käel vähendada või masina hüdraulika piiranguid muuta. Töörežiim peab sobima masina juhtsüsteemi ja tegeliku koormusega.
Võimsustuuningu eesmärk on parandada masina jõudlust olukorras, kus mootori võimekus tööd piirab. ECO tuuninguga soovitakse vähendada kütusekulu tehtud töö kohta, säilitades vajalikku töövõimet. Need eesmärgid võivad osaliselt kattuda, kuid väiksem kütusekulu ei tulene automaatselt sellest, et seadistust nimetatakse ECO tuuninguks.
Tulemus tuleb hinnata tööandmete järgi. Kui masin teeb sama koguse tööd väiksema kütusekuluga või sama ajaga rohkem tööd ilma kulu samaväärse kasvuta, on kasutegur mõõdetav. Kui muutub ainult mootori tunnetus või ekraanil nähtav hetkekulu, ei ole sellest veel piisavalt alust säästu kinnitamiseks.
Harvesteri mootor peab varustama energiaga nii masina liikumist kui ka tööfunktsioone. Suur osa võimsusest jõuab harvesteripea ja kraanani hüdraulika kaudu. Koormus võib kiiresti muutuda: pea haarab tüve, toimub langetamine, etteanne ja laasimine ning tüvi järgatakse vajalikesse pikkustesse. Kõik tööetapid ei vaja ühesugust võimsust.
Koormust mõjutavad puu jämedus, okslikkus, puuliik ja töövõtted. Ka sama puistu sees võivad tüved masinalt erinevat pingutust nõuda. Töötsükli ajal võib operaator kasutada mitut funktsiooni korraga, kuid saagimine, etteanne ja sõit ei toimu igas olukorras üheaegselt. Seadistuse hindamisel tuleb lähtuda sellest, kuidas konkreetse masinaga päriselt töötatakse.
Harvendusraiel töötav väiksem harvester liigub palju puude vahel ning selle tulemust mõjutavad manööverdamine, operaatori töövõtted ja peenem puit. Lageraiel võib suurema osa ajast võtta jämedate ja okslike tüvede töötlemine. Sama seadistus ei anna tingimata mõlemas olukorras võrdselt kasu.
Suurem harvesteripea ei tähenda üksnes suuremat võimsuse vajadust. Arvestada tuleb ka pea massi, kraana koormust, hüdraulika võimekust ja masina tootja sobivusnõudeid. Chiptuning ei muuda väikest harvesterit suurema masina asendajaks ega muuda sobimatut pea ja alusmasina kombinatsiooni sobivaks.
Kombimasinal tuleb hinnata nii raiet kui ka kokkuvedu. Töörežiimide osakaal ja erinev koormus määravad, millist tulemust üldse taotleda. Seepärast on enne tellimist kasulik kirjeldada, mida masin suurema osa tööajast teeb ja millistes olukordades praegusest võimekusest puudu jääb.
Hüdraulika töö sõltub mootori võimsusest, pumpadest ja masina juhtimisest. Juhtsüsteem võib funktsioonide nõudlust mootori võimalustega sobitada. Kui mootor ei suuda soovitud koormust kanda, võivad pöörded langeda või juhtimine hüdraulika tööd piirata. Täpne käitumine sõltub masina ehitusest ja seadistusest.
Mootori chiptuning ei muuda automaatselt hüdraulika rõhke, pumpade tootlikkust ega harvesteripea seadistust. Kui tööd piirab kulunud pump, pea etteanderullide haardumine, laasimisnugade seisukord või hüdraulika juhtimine, võib mootori lisavõimsuse mõju jääda väikeseks. Seetõttu tasub vaadata kogu töötsüklit, mitte ainult mootori pöörete langust.
Harvesteri omanikku huvitab eelkõige töö tulemus: kui palju puitu masin töötleb, kui palju kütust selleks kulub ja kui sujuvalt operaator töötada saab. Mootori tarkvara on üks mõjutegur teiste hulgas. Ilma konkreetse masina seisukorra ja võrdlusandmeteta ei saa lubada kindlat tootlikkuse kasvu ega kütusesäästu protsenti.
| Olukord | Võimalik muutus | Mis võib tulemust piirata |
|---|---|---|
| Jämeda või oksliku tüve töötlemine | Mootor võib koormuse kasvades paremini pöördeid hoida ja etteanne muutuda ühtlasemaks. | Harvesteripea seisukord, rullide haardumine, hüdraulika ja puidu omadused. |
| Mitme tööfunktsiooni kasutamine | Mootorist tulenevaid aeglustumisi võib olla vähem. | Pumpade võimekus, juhtsüsteem ja funktsioonide omavaheline tööjaotus. |
| Liikumine raskel maastikul | Sobiva seadistuse korral võib mootor koormusele paremini reageerida. | Rehvid, roomikud, haardumine, ülekanne ja pinnase kandevõime. |
| Kütusekulu tehtud töö kohta | Kulu tihumeetri kohta võib väheneda, kui toodang ja kütusekulu muutuvad soodsas suhtes. | Puistu, operaator, tühikäik, töövõtted ja võrdlusandmete kvaliteet. |
| Pikaajaline koormus | Saab hinnata, kas soovitud jõudlus säilib terve töövahetuse jooksul. | Jahutus, temperatuurid, tehniline seisukord ja valitud koormus. |
Lisavõimsuse kasutamine võib tõsta kütusekulu tunnis. See ei tähenda iseenesest, et muudatus on ebaõnnestunud: samal ajal võib kasvada ka töödeldud puidu maht. Vastupidine olukord on samuti võimalik. Väiksem tunnikulu ei ole hea tulemus, kui toodang väheneb veel rohkem ja ühe tihumeetri valmistamiseks kulub rohkem kütust.
Koguge lähteandmed enne tarkvaramuudatust. Kasutage võimaluse korral masina tööaruandeid, kütusearvestust ja operaatori tähelepanekuid. Juhtsüsteemide võimalused erinevad, mistõttu ei pruugi kõik vajalikud näitajad igal harvesteril automaatselt olemas olla. Võrdluses on tähtis kasutada mõlemal perioodil sama arvestusviisi.
Masina kuvatav kütusekulu võib põhineda juhtploki arvutusel. Tarkvaramuudatuse järel ei pruugi ekraaninäit üksi anda usaldusväärset võrdlust tegeliku kütusekogusega. Vajaduse korral võrrelge seda tankimisandmetega, arvestades perioodi alguse ja lõpu kütusevaru. Ka harvesteri mahuarvestus peab olema võrdluseks piisavalt täpne.
Üks tööpäev enne ja teine päev pärast tuuningut võivad erineda ka ilma tarkvara mõjuta. Mõistlikum on jälgida mitut võrreldavat tööperioodi ning märkida üles vahepealsed hooldused, operaatori vahetus ja muud muudatused. Kui samal ajal parandati harvesteripead või muutus puistu, ei saa kogu tulemust omistada chiptuningule.
Mitme sama mudeli masinaga ettevõttes võib võrdlus anda lisainfot, kuid ka siis tuleb arvestada masinate seisukorda ja tehtavat tööd. Ühe harvesteri edukas tulemus on kasulik lähtepunkt, mitte kindel lubadus kõigi ülejäänud masinate kohta.
Chiptuningu sobivust tasub uurida siis, kui masin on tehniliselt korras ja soovitud tulemus on selgelt sõnastatud. Üldise soovi „rohkem jõudu” asemel aitab konkreetne kirjeldus: millises tööetapis pöörded langevad, kui sageli seda juhtub ning kuidas see tootlikkust mõjutab.
Kui masinale on paigaldatud teine harvesteripea, tuleb kõigepealt kontrollida selle sobivust alusmasinaga. Suurem pea ei ole iseenesest põhjus mootori võimsuse tõstmiseks. Samuti ei lahenda tuuning olukorda, kus liikumist piirab pehme pinnas või puudulik haardumine.
Sobiv aeg on periood, mil masina seisukord on teada ning pärast muudatust saab tulemust tavapärase töö käigus hinnata. Töö võib sobitada hoolduse või töömaa vahetusega, kuid programmeerimiseks ja kontrolliks tuleb siiski aega arvestada. Kindlat seisaku pikkust ei saa üksnes masina margi järgi ette lubada.
Enne tellimist tasub kokku leppida kontrolli ulatus, oodatav tulemus ja see, mida teha, kui muutus ei vasta ootusele. Kui masin töötab eri operaatoritega, peaksid kõik teadma, mida muudetakse ja milliseid tähelepanekuid pärast koguda. Nii saab hinnata tulemust kogu masina kasutuse põhjal.
Harvesteri ja forvarderi töökoormus erineb. Kui masinapargis on mõlemad, tasub eesmärgid eraldi läbi mõelda. Kokkuveomasina töö eripära selgitab artikkel forvarderi chiptuning: mida see annab ja millest tulemus sõltub.
Kui harvester tegi varem sama tööd probleemideta, kuid nüüd on jõudlus langenud, tuleb enne tuuningut muutuse põhjus välja selgitada. Hoiatusteta ekraan ei kinnita üksinda, et kogu masin on korras. Võimsuse languse taga võib olla ka probleem, mis kohe veakoodi ei tekita.
Kontrollimisel arvestatakse muu hulgas järgmisi võimalusi:
Näiteks ei tõesta ülelaadimisrõhu veakood üksinda turbo riket. Põhjus võib olla lekkes, anduris, juhtmestikus või juhtimises. Veakoode tuleb hinnata koos live data näitude ja masina tegeliku käitumisega. Täpsemalt kirjeldab sellist kontrolli rasketehnika diagnostika artikkel.
Spetsialistile on kasulik teada, kas võimsus langes äkki või pikema aja jooksul, kas probleem tekib külma või sooja masinaga ning kas see puudutab ainult üht tööfunktsiooni. Samuti tasub mainida hiljutist tankimist, hooldust, detailide vahetust ja tarkvaratöid. Need tähelepanekud aitavad kontrolli suunata, kuid ei asenda diagnoosi.
Kui ekraanil on AdBlue või DPF-i teade, tuleb hinnata selle tähendust ja mõju masina kasutamisele. Chiptuning ei ole veateate kustutamise ega avariirežiimi põhjuse kõrvaldamise asendus. Lisainfot leiate artiklitest AdBlue/SCR-veateade ekraanil ja DPF-põletus ei õnnestu.
Töö algab masina ja eesmärgi täpsustamisest. Sama margi eri mudelitel võivad olla erinevad mootorid, juhtplokid ja tarkvaraversioonid. Seetõttu on vaja rohkem infot kui ainult masina nime. Järgnev kirjeldab töö üldist käiku; konkreetne lahendus valitakse kontrolli tulemuse järgi.
Enne muudatust vaadatakse üle teadaolevad vead, hooldusajalugu ja operaatori tähelepanekud. Vajaduse korral hinnatakse live data näite ning masina käitumist koormuse all. Tähelepanu vajavad mootori töö, õhu- ja kütusevarustus, jahutus ning märgid võimalikust kulumisest või lekkest.
Töötundide arv annab taustainfot, kuid ei kirjelda üksinda masina seisukorda. Samuti ei tähenda veakoodide puudumine, et tuuninguks vajalik hinnang on tehtud. Kui kontroll viitab probleemile, tuleb kõigepealt täpsustada selle põhjus ja mõju soovitud muudatusele.
Enne programmeerimist tuvastatakse juhtplokk, tarkvaraversioon ja teadaolevad varasemad muudatused. Säilitatakse taastamiseks vajalik tarkvara ning lepitakse kokku, millisele seadistusele saab vajaduse korral tagasi minna. Juba varem muudetud fail ei ole automaatselt tehase originaaltarkvara.
Juhtplokiga töötamiseks kasutatakse sobivaid seadmeid ja tagatakse vajalik toide. Programmeerimise katkestus või vale tarkvara võib mõjutada juhtploki tööd. Varukoopia on oluline, kuid see ei taga igas olukorras kohest taastamist ega paranda riistvarakahjustust. Teemat selgitab lähemalt juhtploki tarkvara taastamise artikkel.
Muudatuse eesmärk peab sobima mootori riistvara ja masina kasutusega. Pärast programmeerimist hinnatakse käivitumist, veateateid ja tööandmeid ning võimaluse korral masina käitumist tavapärase töökoormuse all. Ainult tühikäigul töötamine ei näita, kuidas seadistus jämeda puidu töötlemisel toimib.
Tulemuse kontrollimisel vaadatakse, kas mootor käitub oodatult ning kas ilmneb kõrvalekaldeid. Kui oodatud kasu puudub, tuleb hinnata selle põhjust. See võib olla seotud seadistuse, töötingimuste või mõne teise masinasüsteemi piiranguga. Võimsuse järjest suurendamine ei ole iseenesest lahendus.
Operaatorile peaks olema selge, mida muudeti, mida pärast jälgida ja kelle poole tähelepanekutega pöörduda. Samuti tasub säilitada töö kuupäev ja tarkvaraga seotud info. Nii on järgmise hoolduse või tarkvarauuenduse ajal teada, milline seadistus masinal kasutusel on.
Suurema võimsuse kasutamine võib suurendada mootori ja sellega seotud komponentide koormust. Mõju sõltub muudatuse ulatusest, masina seisukorrast ja sellest, kuidas lisavõimekust töös kasutatakse. Üldine lubadus, et tuuning ei mõjuta kulumist või et riskid puuduvad, ei ole põhjendatud.
| Millele tähelepanu pöörata | Mida hinnatakse | Mida operaatorilt oodatakse |
|---|---|---|
| Mootori ja heitgaaside temperatuurid | Seadistuse, koormuse ja jahutuse omavahelist sobivust. | Jälgida masina hoiatusi ja anda teada ebatavalisest kuumenemisest. |
| Jahutussüsteem | Jahutite puhtust ja süsteemi tööd tegeliku koormuse juures. | Järgida hooldusjuhiseid ning teavitada jahutusvedeliku kaost või temperatuurimuutusest. |
| Turbo ja kütusesüsteem | Tehnilist seisukorda ning seadistusega kaasnevat koormust. | Märgata uut heli, suitsu, lekkeid või muutunud käitumist. |
| Hüdraulika ja jõuülekanne | Kas soovitud töökoormus sobib masina võimalustega. | Anda teada tõrgetest, liigsest kuumenemisest ja muutunud tööheli tekkest. |
| Hooldus ja töörežiim | Tootja juhiste sobivust tegeliku kasutusega ning vajalikke lisakontrolle. | Järgida hoolduskava ning masina soojendamise ja seiskamise juhiseid. |
Jälgige, kuidas masin käitub nendes olukordades, mille parandamiseks tuuning telliti. Pange kirja mootori pöörete käitumine, töö sujuvus, võimalikud hoiatused ja operaatori tähelepanekud. Võrdlusest on rohkem kasu, kui kirjeldus puudutab konkreetset tööetappi, mitte ainult üldist tunnet, et masin on parem või halvem.
Uue tõsise hoiatuse, ülekuumenemise või ebatavalise tugeva heli korral tuleb töö ohutult peatada ja olukorda hinnata. Sellist märki ei tasu pidada tavaliseks kohanemiseks uue tarkvaraga. Samuti ei ole mõistlik kõrvalekallet varjata hoiatuse kustutamise või töörežiimi juhusliku muutmisega.
Külma mootorit ja hüdraulikat tuleb kasutada tootja juhiste järgi. Universaalset soojendamis- või jahutamisaega ei saa kõigile harvesteridele ette anda. Sama kehtib hooldusvälpade kohta: vajalik hooldus sõltub mudelist, kasutusest ja tootja ettekirjutustest, mitte ainult sellest, kas masin on tuunitud.
Korras filtrid, jahutus ja harvesteripea aitavad soovitud tulemust säilitada. Kui pärast muudatust koormus kasvab, tuleb seda masina jälgimisel arvestada. Tarkvara ei kõrvalda varem tekkinud kulumist ega taga, et ükski muu detail edaspidi rikki ei lähe.
Enne töö tellimist tasub üle vaadata masinaga seotud garantiitingimused, hooldusleping ning liisingu- või renditingimused. Nende sisu võib erineda. Vajaduse korral täpsustage masina muutmise tingimusi lepingu teise osapoolega, et hiljem ei tekiks ebaselgust hoolduse või võimaliku garantiijuhtumi käsitlemisel.
Tarkvaralahendusele antav garantii ja masina tootjagarantii on eri asjad. Teenusepakkujaga tasub kokku leppida, mida tema garantii hõlmab, kuidas lahendatakse tarkvaraga seotud probleem ja milline on taastamise võimalus. Üldine sõna „garantii” ei tähenda automaatselt kogu mootori või masina rikkekindlust.
Hoolduses tehtav juhtploki tarkvarauuendus võib senise seadistuse asendada. Teavitage hooldajat varasemast muudatusest ning andke tuuningu tegijale teada, kui masina tarkvara hiljem uuendati. Uue tarkvaraversiooni puhul tuleb sobivust uuesti hinnata; vana muudetud faili ei saa alati muutmata kujul tagasi kasutada.
Pakkumises võiks olla arusaadavalt kirjas töö eesmärk, kontrolli ulatus, hind ja võimalikud lisatööd. Samuti tasub täpsustada, kuidas tulemust hinnatakse ja mida teha, kui töötingimused muutuvad. See aitab siduda tellimuse konkreetse vajadusega, näiteks mootori koormustaluvuse või kulu vähendamisega tehtud töö kohta.
Sobivus sõltub mootorist, juhtplokist, tarkvaraversioonist ja masina seisukorrast. Arvestada tuleb ka hüdraulika, harvesteripea ja tehtava tööga. Sama mootoriperekond või mudelinimi ei tähenda, et kõigil masinatel oleks ühesugune muutmisvõimalus või tulemus.
Kindlat säästuprotsenti ei saa ilma konkreetse masina andmeteta lubada. Tulemust hinnatakse kütusekulu ja toodangu järgi sarnastes tingimustes. Tunnikulu võib kasvada, kuid kulu tihumeetri kohta väheneda, kui masin teeb samal ajal piisavalt rohkem tööd.
Mootori chiptuning ei muuda automaatselt hüdraulika rõhke, pumpade tootlikkust ega harvesteripea seadistust. Lisavõimsusest võib olla kasu, kui tööd piirab mootor. Kraana, pea ja teiste komponentide lubatud koormused jäävad eraldi piiranguteks.
Üldjuhul saab sobiva algse tarkvara olemasolul taastamist kavandada, kuid võimalus sõltub juhtplokist, tarkvaraversioonist ja selle seisukorrast. See tuleb enne tööd täpsustada. Varukoopia ei paranda juhtploki füüsilist kahjustust ega pruugi sobida pärast kõiki hilisemaid uuendusi.
Koormuse suurendamine võib mõjutada kulumist ja komponentide tööiga. Mõju sõltub seadistusest, tehnilisest seisukorrast, hooldusest ja kasutusest. Masina kontrollimine ning põhjendatud seadistus aitavad riske hinnata, kuid ei anna alust lubada, et kulumine kindlasti ei muutu.
Kui võimsus on piiratud rikke või juhtsüsteemi tuvastatud probleemi tõttu, tuleb kõigepealt selle põhjus välja selgitada. Chiptuning on suunatud tehniliselt korras masina jõudluse parandamisele. See ei asenda diagnostikat ega katkise või kulunud detaili remonti.
Agrotune pakub harvesterite ja teiste metsamasinate chiptuningut Teie masina juures kohapeal. Aitame hinnata võimalusi võimsuse tõstmiseks ja kütusekulu vähendamiseks tehtud töö kohta. Sobiva lahenduse valime konkreetse mootori, tarkvara, masina seisukorra ja Teie töötingimuste järgi. Lisainfo leiate metsamasinate ja chiptuningu teenuse lehelt.
Agrotune pakub rasketehnika diagnostikat Teie masina juures kohapeal. Kui harvesteril on veateated või võimsus on langenud, aitame hinnata probleemi põhjust. Lisaks tuuningule pakume AdBlue/SCR-, DPF- ja EGR-süsteemide diagnostikat ja remonti. Kohapealse töö ulatuse täpsustame masina ja probleemi põhjal.
Pakkumise küsimiseks saatke masina mark, mudel, aasta ja asukoht ning kirjeldage soovitud tulemust. Lisage võimaluse korral mootori andmed, töötunnid ja info varasemate tarkvaramuudatuste kohta. Nii saame hinnata Teie harvesterile sobivaid võimalusi ja leppida kokku edasise tegevuse.