Rasketehnika diagnostika kohapeal: kuidas leitakse rikke põhjus

Millised tunnused viitavad diagnostika vajadusele

Rasketehnika rike võib endast märku anda nii hoiatustule kui ka muutunud tööga. Mõni probleem tekib järsku, teine süveneb pikema aja jooksul. Diagnostika jaoks on kasulik teada, mida masin tegi enne vea ilmumist ja kas sama olukord kordub. Ka lühike operaatori kirjeldus võib aidata kontrolli õiges suunas alustada.

Veateated ja hoiatustuled

Veateade annab märku, et juhtplokk on tuvastanud kõrvalekalde. Traktoril, ekskavaatoril, laaduril või muul töömasinal võib hoiatus puudutada näiteks järgmist:

• mootori juhtploki üldine rikketuli või hoiatus;
• AdBlue/SCR-süsteemi teade, sageli koos hoiatusega eelseisva võimsusepiirangu kohta;
• DPF-i ehk tahmafiltri täitumise või ebaõnnestunud põletuse teade;
• EGR-süsteemi, NOx-andurite, rõhu- või temperatuuriandurite vead;
• side kadumine juhtplokkide vahel (CAN-võrgu vead).

Mõni teade kaob pärast taaskäivitust ja ilmub hiljem uuesti. See ei kinnita, et probleem on lahenenud. Võimaluse korral säilitage foto kogu teatest, sealhulgas koodist ja sümbolitest. Pelgalt kollase või punase tule kirjelduse põhjal ei saa rikke põhjust ega töö jätkamise võimalust kindlalt hinnata.

Võimsuse langus ja piiratud režiim

Kui masina võimsus on langenud, võib töö aeglustuda, mootor ei saavuta tavapäraseid pöördeid või masin ei tule enam sama koormusega toime. Põhjuseks võib olla tehniline rike või juhtploki rakendatud võimsusepiirang ehk derate. Piirang võib olla seotud mootori kaitsega, aga ka AdBlue/SCR-süsteemi häirega. Täpne käitumine sõltub masinast: piiratud võivad olla pöördemoment, pöörded või edasine kasutamine.

Muutused mootori töös

Diagnostikat tasub kaaluda ka siis, kui märkate:

• rasket käivitumist, eriti külma või sooja mootori puhul;
• ebaühtlast tühikäiku, pöörete kõikumist või jõnksutamist;
• tavapärasest tumedamat, sinakat või valget heitgaasi;
• kütusekulu tõusu sama töö juures;
• ebatavalisi helisid mootori- või turbopiirkonnas;
• mootori ülekuumenemist või jahutusvedeliku temperatuuri kõikumist.

Elektri- ja hüdraulikasüsteemi tunnused

Aeglane hüdraulika või juhtkangile hilinenud reageerimine ei tähenda alati hüdropumba riket. Põhjus võib olla mootori langenud võimsuses, elektrilises juhtimises või hüdraulikas endas. Näidikute vilkumine, käivitusprobleemid ja aku tühjenemine suunavad tähelepanu ka toitele ning juhtmestikule. Nähtav õlileke vajab eraldi tehnilist kontrolli; selle põhjust ei saa arvuti abil üksi kindlaks teha.

Mida rasketehnika diagnostika hõlmab

Rasketehnika diagnostika ühendab operaatori tähelepanekud, juhtplokkide andmed ja masina tehnilise kontrolli. Eesmärk on selgitada, miks masin valesti töötab ning milline järgmine tegevus on põhjendatud. Kontrolli ulatus sõltub probleemist: kõiki süsteeme ei ole vaja iga veateate puhul ühtmoodi läbi vaadata.

Sümptomite ja ajaloo kaardistamine. Esmalt selgitatakse, millal rike tekkis, kas see ilmneb külma või sooja mootoriga, tühikäigul või koormuse all ning mida on masinal hiljuti hooldatud või vahetatud. Operaatori kirjeldus on siin väga väärtuslik, sest operaator tunneb masinat kõige paremini.

Veakoodide ja nende tausta lugemine. Eristatakse aktiivseid ning varem salvestatud koode. Kui juhtplokk vastavat infot talletab, vaadatakse ka vea tekkimise töötingimusi ja kordumist. Varasem kood võib olla tänase probleemiga seotud, kuid võib pärineda ka juba kõrvaldatud rikkest või hoolduse käigus lahti ühendatud pistikust.

Live data hindamine. Diagnostikaseadmes jälgitakse mootori ja teiste süsteemide jooksvaid näite, näiteks rõhke, temperatuure, pöördeid või klappide asendeid. Võimaluse korral võrreldakse juhtploki soovitud väärtust tegeliku näiduga. Oluline on näitude muutumine sobivas töörežiimis: tühikäigul normaalne väärtus ei välista probleemi suurema koormuse ajal.

Masina ja ühenduste kontroll. Veakoodide kõrval hinnatakse nähtavaid lekkeid, voolikuid, pistikuid, juhtmestikku ja muid probleemi seisukohalt olulisi osi. Vajaduse korral tehakse eraldi mõõtmisi. Näiteks anduri veateate taga võib olla kahjustatud juhe, mistõttu ei ole uue anduri tellimine enne kontrolli veel põhjendatud.

Masina töö võrdlemine eri tingimustes. Osa tõrkeid ilmneb alles sooja mootori, kindla tööliigutuse või suurema koormusega. Sellise vea puhul võib olla vaja jälgida masinat töö ajal, kui see on ohutu. Hüdraulika või mootori mehaanilise seisukorra hindamine võib nõuda lisavarustust; kõiki näite ei saa juhtplokist lugeda.

Tulemuse selgitamine. Diagnostika järel peaks olema arusaadav, millised asjaolud said kinnituse, mis on veel oletus ja mida tuleb edasi kontrollida. Kõiki vahelduvaid rikkeid ei õnnestu esimesel külastusel esile kutsuda. Sel juhul lepitakse kokku järgmine samm, mitte ei nimetata kindlaks rikkeks midagi, mille kohta tõendit veel pole.

ECU ja elektroonika diagnostika

Tänapäeva traktoril, kombainil, harvesteril või veokil võib olla mitu omavahel suhtlevat juhtplokki. Mootori juhtplokk ehk ECU juhib mootori tööd. Käigukastil, hüdraulikal ja heitgaaside järeltöötlusel võivad olla oma juhtplokid. Nendevaheline andmeside, sageli CAN-võrk, võimaldab süsteemidel infot vahetada ja masina tööd kooskõlastada.

ECU ja elektroonika diagnostikas hinnatakse:

• juhtplokkide veakoode ja nende salvestamise tingimusi;
• andurite signaalide usutavust ja omavahelist kooskõla;
• täiturite (näiteks klappide, pihustite ja doseerimisseadmete) tööd;
• juhtplokkide vahelist sidet ning toite- ja maandusprobleeme;
• tarkvaraversiooni ja vajadust tarkvarauuenduse või kalibreerimise järele.

Vibratsioon, niiskus, tolm ja temperatuurimuutused koormavad juhtmestikku ning ühendusi. Kui korraga ilmub palju eri süsteemide veateateid, ei tähenda see tingimata mitme juhtploki samaaegset riket. Ühine toite- või sideprobleem võib mõjutada mitut süsteemi. Seetõttu hinnatakse ka seda, milline hoiatus tekkis esimesena ja millised võivad olla selle tagajärjed.

Mida arvutidiagnostika näitab ja mida mitte

Arvutidiagnostika on hädavajalik, kuid sellel on piirid. Veakood näitab, millise süsteemi või signaali juures juhtplokk kõrvalekalde tuvastas. See ei ütle alati, milline detail on rikkis.

Arvuti kaudu nähtav info tuleb siduda masina tegeliku seisukorraga. Kõik süsteemid ei salvesta sama palju andmeid ning vanemal masinal võib elektroonilist infot olla vähe. Ka veakoodideta mootor võib olla kulunud või lekkida. Veakoodi kustutamine ei paranda selle põhjust ning võib eemaldada rikkeotsinguks kasuliku taustainfo.

Diagnostikaseadme sobivus sõltub konkreetsest mudelist, juhtplokist ja vajalikust toimingust. See, et seade loeb mootori üldisi veakoode, ei tähenda veel ligipääsu kõigile hüdraulika-, jõuülekande- või kabiinisüsteemidele. Rasketehnikal kasutatakse nii 12 V kui ka 24 V elektrisüsteeme; sobivust ei saa otsustada ainult masina suuruse järgi.

Diiselmootori diagnostika

Mootori võimsuse languse, ebaühtlase töö või suurenenud kütusekulu korral hinnatakse mitut omavahel seotud süsteemi. Sama sümptom võib tekkida näiteks puudulikust kütuse etteandest, õhulekkest või mootori juhtimise häirest. Ka kütusekulu võrdlemisel tuleb arvestada töökoormust, kasutatavat tööseadet ja tingimusi, milles masin töötab.

Kütusesüsteem. Hinnatakse, kas kütuse etteanne ja rõhk vastavad mootori vajadusele ning kas pihustite töö viitab kõrvalekaldele. Filtrite seisukord ja kütuse kvaliteet võivad olla sama olulised kui pumba või pihusti seisukord. Diagnostikas nähtav pihusti korrektsioon on üks vihje, mitte üksinda tõend, et pihusti tuleb välja vahetada.

Õhusüsteem ja turbo. Õhu juurdepääsu takistus, lekkiv ülelaadevoolik, vahejahuti või turbo juhtimise probleem võib vähendada mootori jõudlust. Ülelaaderõhu veateade ei tähenda seetõttu automaatselt turbo riket. Kontrollis võrreldakse mootori töötingimusi, juhtploki ootusi ja tegelikku õhuvarustust ning hinnatakse süsteemi üldist seisukorda.

Mootori mehaaniline seisukord. Kui tunnused viitavad kulumisele või kahjustusele, võib vaja minna arvutidiagnostikast eraldi kontrolli. Töötundide näit üksi ei kirjelda mootori seisukorda: mõju avaldavad ka hooldus, koormus ja varasemad rikked. Enne suuremat remonti tuleb aru saada, millised järeldused põhinevad mõõtmisel ja millised vajavad veel kinnitamist.

Jahutussüsteem. Ülekuumenemine, liiga madal töötemperatuur või ebausutav temperatuurinäit võib mõjutada nii mootori tööd kui ka järeltöötluse toimimist. Näiteks ei pruugi DPF-i põletuse eeldused olla täidetud, kui mootor ei saavuta vajalikku töötemperatuuri. Põhjuseks võib olla nii jahutussüsteemi probleem kui ka ebatäpne anduri signaal.

Andurid ja mootori juhtimine. Juhtplokk kasutab töö korraldamiseks muu hulgas rõhu-, temperatuuri- ja pöörlemisandurite infot. Ebaõige signaal võib muuta mootori käitumist või käivitada võimsusepiirangu. Seetõttu tuleb eristada, kas mootoris on tegelik kõrvalekalle või kirjeldab seda valesti mõni andur või ühendus.

AdBlue/SCR-, DPF- ja EGR-süsteemi diagnostika

AdBlue/SCR, DPF ja EGR aitavad vähendada mootori heitmeid, kuid teevad seda erineval viisil. SCR ja DPF kuuluvad heitgaaside järeltöötlusse, EGR suunab osa heitgaasist tagasi mootori sisselaskesse. Nende töö sõltub mootori seisukorrast ja anduritest, mistõttu tuleb veateadet hinnata koos ülejäänud masina andmetega.

AdBlue/SCR-süsteem

SCR-süsteem kasutab AdBlue lahust lämmastikoksiidide vähendamiseks. Hoiatuse korral hinnatakse vastavalt vea iseloomule vedeliku kvaliteeti ja taset, rõhu teket, doseerimist, soojendust, NOx-andurite näite ning ühendusi. Paagi täitmine ei kõrvalda pumba, anduri või elektriahela riket. Teate ja võimaliku võimsusepiirangu tähendust selgitab artikkel „AdBlue/SCR veateade ekraanil – mida teha?”.

DPF ehk tahmafilter

Tahmafilter kogub heitgaasist tahma, mida vähendatakse regeneratsiooni ehk põletuse käigus. Diagnostikas vaadatakse võimaluse korral põletuste ajalugu, temperatuure ja rõhuvahet ning hinnatakse, miks protsess ei õnnestu või kordub liiga sageli. Põhjuseks võib olla ka mootori liigne tahmateke, anduri rike või töörežiim. Filtrisse kogunenud tuhk põletusega ei kao. Täpsemalt saab lugeda artiklist „DPF-põletus ei õnnestu – mida teha?”.

EGR-süsteem

EGR vähendab lämmastikoksiidide teket, suunates osa heitgaasist tagasi sisselaskesse. Probleem võib olla seotud klapi liikumise, ajami, anduri, läbivoolu või EGR-jahutiga. Diagnostikas võrreldakse võimaluse korral soovitud ja tegelikku klapiasendit ning teiste seotud andurite näite. Puhastamine võib aidata tahmasestumise korral, kuid ei taasta katkist ajamit või lekkivat jahutit. Seda käsitleb artikkel „EGR klapi puhastamine rasketehnikal: millal aitab ja millal mitte”.

Ühe süsteemi hoiatus võib olla teise probleemi tagajärg. Näiteks võib mootori ebaühtlane põlemine suurendada tahmateket ning koormata tahmafiltrit. Samuti võib ekslik andurinäit jätta mulje, et heitgaasisüsteem ei tööta õigesti. Üksnes viimase veateate põhjal tehtud otsus võib jätta algse põhjuse alles.

Miks sama sümptom võib viidata eri riketele

Masina käitumine annab rikkeotsingule suuna, kuid ei määra veel kindlaks rikkis osa. Näiteks langenud võimsus võib olla nii mootori enda probleem kui ka elektrooniliselt rakendatud piirang. Tabelis on näited võimalikest seostest; see ei asenda konkreetse masina kontrolli.

Diagnostika enne remonti

Kui masin seisab, on arusaadav soov see võimalikult kiiresti uuesti tööle saada. Veakoodis nimetatud osa tellimine võib siiski tuua lisakulu, kui põhjus on hoopis ühenduses või mõnes teises süsteemis. Diagnostika aitab remondi mahtu põhjendada ja vähendada olukordi, kus sama hoiatuse tõttu vahetatakse järjest mitu detaili.

Diagnostika enne remonti aitab:

• vältida korras osade asjatut vahetamist;
• leida algpõhjuse, mitte ainult tagajärje (näiteks miks DPF täitub, mitte ainult seda, et see on täis);
• vähendada korduvaid seisakuid, mis on hooajatöös või objektil kõige kulukamad;
• teha remondi ja muude lahenduste vahel teadlik otsus;
• planeerida töö nii, et vajalikud varuosad oleksid olemas enne masina lahtivõtmist.

Sobiv diagnostikaseade, tehniline info ja kogemus aitavad näite õigesti tõlgendada. Ühe mootori tavapärane rõhk või temperatuur ei pruugi sobida teisele mootorile ega teise töörežiimi. Seetõttu ei ole internetist leitud üksik number või teise masina veakoodi lahendus piisav alus remondiks. Oluline on konkreetse masina ehitus ja kontrolli tulemus.

Pärast rikke kõrvaldamist tuleb võimaluse korral kontrollida ka tulemust: kas masina töö on taastunud ning kas sama viga ilmub võrreldavates tingimustes uuesti. Teate kadumine kohe pärast käivitamist ei kinnita veel, et koormuse või töötemperatuuriga ilmnenud probleem on lahendatud.

Kohapealne diagnostika masina juures

Rikkis harvesteri metsast, purusti karjäärist või kombaini põllult töökotta transportimine võib olla keeruline. Kohapealne diagnostika võimaldab alustada põhjuse selgitamist masina asukohas. See võib aidata vältida tarbetut transporti ja annab operaatorile võimaluse kirjeldada või ohutult näidata, millal töö häirub.

Kohapeal saab teha palju elektroonika ja mootori tööga seotud kontrolle, kuid võimalused sõltuvad ligipääsust, ilmast, vajalikest mõõtevahenditest ja rikkest. Suurem lahtivõtmine, detaili eraldi katsetamine või remont võib nõuda töökoda. Väljasõidu eel tasub seetõttu kokku leppida esmane eesmärk ning anda teada, kas masin käivitub ja kas selle liigutamine on ohutu.

Mida valmistada ette enne spetsialisti saabumist

Operaator ei pea enne diagnostikat ise riket otsima ega detaile eemaldama. Kõige rohkem on abi masina andmetest ja selgest kirjeldusest. Valmistage ette järgmine info:

1. Masina andmed: mark, mudel, valmistamisaasta, mootori tüüp ja töötunnid või läbisõit.
2. Veateade: pildistage ekraanil olev teade või veakood telefoniga. Kui teateid on mitu, pildistage kõik.
3. Rikke asjaolud: millal probleem algas, kas see tekib külma või sooja mootoriga, tühikäigul või koormuse all ning kas see on püsiv või vahelduv.
4. Hiljutised tööd: viimased hooldused, vahetatud osad, tankimised ja AdBlue lisamised.
5. Asukoht ja ligipääs: täpne asukoht ning info, kas masinani pääseb sõiduautoga. Metsas või põllul on abiks kaardipunkt.
6. Ohutu seis: masin peab olema ohutult pargitud ning masina operaator või vastutav isik võiks olla kohal, et rikke ilmnemist näidata ja küsimustele vastata.

Kui masinani pääsemine nõuab erisõidukit või asukohta pääseb ainult kindlal ajal, teatage sellest enne väljasõitu. Samuti tasub mainida, kui tööobjektil on läbipääsuluba, ohutusjuhendamine või muud ligipääsu tingimused. Nii saab külastuse planeerida ilma, et osa ajast kuluks kohapeal korralduslike küsimuste lahendamisele.

Diagnostika eri masinatüüpidel

Diagnostika põhimõte on sarnane, kuid masina tööülesanne muudab seda, millistele tingimustele tähelepanu pöörata. Mudelinimetusest üksi ei piisa: sama mootor võib töötada erineva koormuse ja juhtsüsteemiga seadmetes. Seetõttu on operaatori kirjeldus oluline nii traktori kui ka generaatori puhul.

Traktorid ja kombainid. Põllutöös tuleb eristada, kas jõudlus langeb sõites, jõuvõtuvõlli kasutades või konkreetse tööseadmega. Koormus, pööretevahemik ja hooajaline kasutus mõjutavad mootori ning järeltöötluse töötingimusi. Hooaja eel märgatud korduv hoiatus tasub läbi uurida enne kiirete tööde algust.

Metsamasinad. Harvesteri ja forvarderi puhul võib tõrge ilmneda sõidul, kraanatööl või tööpea kasutamisel. Niiskus ja vibratsioon koormavad ühendusi, kuid aeglase töö põhjuseks võib olla ka mootor või hüdraulika. Rikke tekkimise täpne tööolukord aitab neid võimalusi eristada.

Ehitus- ja karjääritehnika. Ekskavaatoril ja laaduril tuleb arvestada mootori ning hüdraulika koostööd. Purustite ja sõelte puhul on tähtis ka seadme töökoormus ning juhtimine. Tolm ja jahutuse seisukord võivad mõjutada temperatuure, kuid ülekuumenemise põhjust ei saa üksnes töökeskkonna järgi otsustada.

Veokid ja bussid. Võimsusepiirang, käigukasti käitumine ja AdBlue või DPF-i hoiatus võivad olla omavahel seotud. Diagnostikas on oluline teada, kas viga tekib koormaga, kindlal kiirusel, pärast pikka sõitu või juba käivitamisel. Vajaduse korral tuleb hinnata mitme juhtploki infot koos.

Tööstusseadmed. Generaator, kompressor või pumbaseade võib töötada pikalt ühtlasel koormusel või seista ootevalmiduses. Siin on oluline eristada käivitamise, mootori ja seadme enda juhtimise probleeme. Kui mootor töötab, kuid seade ei anna oodatud tulemust, ei pruugi põhjus olla mootori võimsuses.

Lahendusvariandid pärast diagnostikat

Pärast kontrolli valitakse järgmine tegevus kinnitatud rikke ja masina seisukorra järgi. Selge tulemus ei tähenda alati pikka remondinimekirja: vahel piisab ühenduse korrastamisest, teisel juhul on vaja lisamõõtmisi või detaili katsetamist. Enne suuremat tööd peaks olema teada, mida sellega lahendatakse.

• Detaili remont või vahetus. Vajalik siis, kui selle rike on kinnitatud ning parandamise või asendamise vajadus põhjendatud.
• Elektri- ja juhtmestikutööd. Kahjustatud ühendus, toitehäire või sideprobleem võib mõjutada mitme süsteemi tööd korraga.
• Puhastamine või hooldus. Sobib juhul, kui probleemi põhjustab saastumine või hooldusvajadus ja detaili seisukord seda võimaldab. Samal ajal tuleb hinnata saastumise põhjust.
• Tarkvara taastamine, uuendamine või seadistamine. Vajadus sõltub konkreetsest juhtplokist, tuvastatud probleemist ja olemasolevast tarkvarast. Kõik veateated ei viita tarkvaraveale.
• Täiendav kontroll. Vahelduva vea, mehaanilise kulumise või vastuoluliste näitude korral võib otsuse tegemiseks vaja minna rohkem infot.

Töömahu ja hinna arutamisel tasub eristada diagnostikat, vajalikku remonti, varuosi ja võimalikku korduskontrolli. Masinapargi juhile on kasulik teada ka seda, milline töö vajab kiiret tähelepanu ja mida saab planeerida hooldusajaks. Otsust ei tohiks teha ainult veakoodide arvu põhjal.

Nõuanne masina kahjustamise vältimiseks

Kui ekraanile ilmub hoiatus, lähtuge masina kasutusjuhendist ja teate tähendusest. Punase STOP-teate, õlirõhu hoiatuse, tugeva ülekuumenemise või ebatavalise mehaanilise heli korral peatage töö ohutult ning järgige tootja juhiseid. Ärge püüdke võimsusepiirangust korduva taaskäivitamise või veakoodide kustutamisega mööda pääseda.

Ärge avage rikke otsimiseks kuuma jahutussüsteemi, kõrgsurve kütuseliine ega hüdraulikaühendusi. Operaatori jaoks on ohutu ja kasulik tegevus teate talletamine ning töötingimuste kirjeldamine. Kui ei ole selge, kas masinat võib edasi kasutada või liigutada, küsige enne nõu ja edastage võimalikult täpne veateade.

Millal pöörduda spetsialisti poole

Diagnostika tellimine on põhjendatud, kui:

• veateade ei kao või ilmub pärast taaskäivitust uuesti;
• masin on piiratud režiimis või ei lase tööle hakata;
• DPF-põletus katkeb või ei käivitu;
• sama viga kordub hoolimata varem vahetatud osadest;
• kütusekulu on tõusnud ilma nähtava põhjuseta;
• plaanite kasutatud masina ostu ja soovite teada selle tegelikku seisukorda;
• soovite enne chiptuningut veenduda, et mootor ja selle süsteemid on korras.

Diagnoos aitab otsustada, kuidas edasi tegutseda, kuid ei taga ette väikest remondimahtu ega kindlat valmimisaega. Kasutatud masina ostueelsel kontrollil annab arvutidiagnostika lisainfot, ent ei asenda kogu masina mehaanilise seisukorra hindamist. Ka võimsuse suurendamise eel tuleb eristada tehniliselt korras masina jõudlussoovi hiljuti tekkinud võimsuse langusest.

Korduma kippuvad küsimused

Kas ühe veakoodi järgi saab rikkis osa kindlaks teha?

Üldjuhul mitte. Veakood näitab juhtploki tuvastatud kõrvalekallet, kuid põhjus võib olla anduris, juhtmestikus, ühenduses või süsteemi tegelikus töös. Otsus tehakse veakoodide, live data näitude ja tehnilise kontrolli koosmõjul. Ekraanist tehtud foto on hea lähteinfo, kuid sellest üksi ei piisa kindlaks diagnoosiks.

Mille poolest erineb rasketehnika diagnostika sõiduauto diagnostikast?

Rasketehnika puhul tuleb arvestada masina erifunktsioone, hüdraulikat, töökoormust ja tootjapõhiseid juhtsüsteeme. Kasutusel on nii 12 V kui ka 24 V elektrisüsteemid. Sõiduautode üldine koodilugeja ei pruugi pääseda ligi vajalikule juhtplokile või näidata rikke põhjuse leidmiseks piisavalt infot.

Kas veakoodi kustutamine lahendab probleemi?

Kustutamine ei kõrvalda tehnilist riket. Kui põhjus on alles, võib hoiatus samades tingimustes tagasi tulla. Enne koodide kustutamist tasub säilitada rikkeotsinguks vajalik info. Pärast parandust hinnatakse masina tööd ja vajaduse korral eemaldatakse vanad teated sobiva diagnostikatoimingu käigus.

Kas diagnostikat saab teha masina asukohas?

Paljusid kontrolle saab teha masina juures põllul, metsas, karjääris või ehitusobjektil, kui ligipääs ja töötingimused on sobivad. Võimalused sõltuvad konkreetsest rikkest ning vajalikust varustusest. Suurem lahtivõtmine või detaili eraldi katsetamine võib siiski vajada töökoda.

Mida saata diagnostika tellimisel?

Saatke masina mark, mudel, aasta, asukoht ja foto kogu veateatest. Lisage, kas masin käivitub, kas võimsus on piiratud ning millal probleem tekib. Kasulik on mainida viimaseid hooldusi ja vahetatud osi. Nii saab enne väljasõitu hinnata vajalikku varustust ja leppida kokku kontrolli ulatuse.

Kui kaua kohapealne diagnostika aega võtab?

Aeg sõltub rikke iseloomust, ligipääsust ja sellest, kas viga on kontrolli ajal olemas. Püsivat elektrilist kõrvalekallet ja ainult soojalt koormuse all tekkivat tõrget ei saa hinnata ühesuguse ajakuluga. Esmane kontroll võib anda vastuse, kuid vahel on vaja lisamõõtmisi, töökatset või eraldi külastust.