Forvarderi chiptuning: mida see annab ja millest tulemus sõltub

Millal forvarderi jõudlus vajab tähelepanu

Forvarderi töö koosneb tühjalt sõidust, puidu laadimisest, koormaga liikumisest ja mahalaadimisest. Igas etapis on mootorile esitatav koormus erinev. Enne tuuningu kaalumist tasub kirjeldada, millises tööolukorras jõudlusest puudu jääb ning kas sama käitumine on olnud masinal algusest peale või tekkinud hiljem.

Koormaga sõit on aeglane. Tõusul võib kiirust piirata mootori jõudlus, kuid samuti jõuülekanne või masina juhtsüsteemi valitud töörežiim. Pehmel pinnasel lisanduvad veeretakistus ja haarduvus. Aeglasem liikumine ei tähenda seetõttu automaatselt, et vaja on suuremat mootori võimsust.

Pöörded langevad kraana koormamisel. Kui kraana liigutused nõuavad rohkem võimsust, võib mootori pöörete langus mõjutada töö sujuvust. Mõne masina puhul lisandub koormus lühikestel ümberpaiknemistel. Hinnata tuleb mootori, hüdropumba ja juhtsüsteemi koostööd, sest aeglase kraanatöö põhjus ei pruugi olla mootoris.

Kütusekulu väljaveetud puidu kohta on suur. Põhjus võib olla pikemas veokauguses, väikestes koormates, ootamises, keerulises pinnases või masina tehnilises seisukorras. Võrdlus on kasulik siis, kui lisaks tangitud kütusele on teada tehtud töö maht ja tingimused. Ainult suurem vahetuse kütusearve ei tõesta ebasobivat mootori seadistust.

Masin töötas varem paremini. Hiljutine võimsuse langus, uus suits, ebatavaline müra või suurenenud õlikulu on põhjus tehniliseks kontrolliks. Ka tarkvarauuendus või muutunud töörežiim võib masina käitumist mõjutada. Omaniku tähelepanek selle kohta, millal muutus tekkis, aitab kontrolli õiges suunas alustada.

Kui töökorras forvarderi jõudlus on Teie tavapärase töö jaoks piirav, tasub tuuningu võimalusi hinnata. Kui masin ei suuda enam teha tööd, millega ta varem toime tuli, tuleb enne selgitada muutuse põhjus. Sama sümptom võib tuleneda mitmest erinevast süsteemist ning üks veakood ei kinnita veel ühe kindla detaili riket.

Miks forvarder vajab teistsugust seadistust kui veok või traktor

Forvarderil vahelduvad laadimine, lühikesed ümberpaiknemised ja koormaga sõit. Mootor peab suutma reageerida muutuvale koormusele ning andma jõudu nii liikumiseks kui ka hüdraulika tööks. Täis koorem suurendab masina kogumassi ja koormab jõuülekannet. Seetõttu tuleb seadistust hinnata tegeliku töötsükli järgi, arvestades ka masina ettenähtud kandevõimet.

See tähendab, et seadistuse hindamisel on olulised kolm asja:

• kui kiiresti mootor reageerib koormuse järsule kasvule, näiteks kui kraana ja sõit lülituvad tööle korraga;
• kui hästi hoiab mootor pöördeid pikal tõusul täis koormaga;
• kui palju aega veedab masin tühikäigul või madalal koormusel, sest see mõjutab nii kütusekulu kui ka heitgaasi järeltöötluse tööd.

Harvesteri töötsüklis on suurem osa puu töötlemisel ja lõikepea hüdraulikal; forvarderil lisandub oluline koormaga väljaveo osa. Ka kahe forvarderi töö võib erineda veokauguse, puidu paiknemise ja pinnase tõttu. Sama mootorimudel ei tähenda, et masinatel oleks sama hüdraulika, jahutus või jõuülekanne. Teise masina seadistust ei saa nende erinevuste kontrollita üle võtta.

Mida chiptuning forvarderi puhul tähendab

Forvarderi diiselmootorit juhib elektrooniline juhtplokk ehk ECU. See kasutab andurite infot ning masina juhtsüsteemi käske, et juhtida mootori tööd eri koormustel. Tarkvara määrab muu hulgas, kuidas mootor reageerib suuremale koormusele ja kui palju pöördemomenti saab vastavas tööolukorras kasutada.

Chiptuningu käigus kohandatakse mootori juhtploki seadistust konkreetse masina jaoks. Eesmärk võib olla parem jõudlus koormaga sõidul, ühtlasem reageerimine kraana koormusele või väiksem kütusekulu tehtud töö kohta. Muudatused peavad sobima mootori, jõuülekande ja teiste seotud süsteemidega; ainult kütusekoguse suurendamine ei ole terviklik lahendus.

Tehase seadistus arvestab mootori ja masina ehitust, heitmenõudeid ning kavandatud kasutust. Mõnel mootoriperekonnal on erineva võimsusega versioone, kuid see ei tõesta iseenesest, et nende kõik osad on samad. Turbo, jahutus, kütusesüsteem või jõuülekanne võivad erineda. Lisavõimsuse võimalust tuleb kontrollida konkreetse masina andmete järgi, mitte eeldada, et igas mootoris on ühesugune kasutamata varu.

Tarkvaratöö ei muuda forvarderi lubatud koormat, kraana tõstevõimet ega telgede kandevõimet. Samuti ei paranda see kulunud detaile või lekkeid. Hea tulemus tähendab, et töökorras masin kasutab sobivat seadistust oma tavapärases töös, ilma et omanik peaks selleks ületama masina ettenähtud kasutuspiire.

Enne muudatust tuleb kokku leppida ka varasema seadistuse säilitamine ja taastamise võimalus. Salvestatavate andmete ulatus sõltub juhtplokist ning kasutatavast tööviisist. Kui masinat on varem tuunitud, ei pruugi selles olev fail enam olla originaaltarkvara. Seetõttu on oluline teada tarkvara ajalugu ja säilitatavate andmete päritolu.

Kuidas chiptuning mõjutab võimsust, pöördemomenti ja kütusekulu

Pöördemoment ja töövõime koormuse all

Forvarderil on tähtis pöördemoment selles pööretevahemikus, kus masin tavaliselt töötab. Kui mootoril on seal rohkem kasutatavat jõudu, võib ta koormuse kasvades pöördeid paremini hoida. See võib parandada töö sujuvust olukorras, kus just mootori jõudlus oli piirav. Võimalik kasu avaldub näiteks järgmiselt:

• mootor hoiab koormaga tõusul pöördeid ühtlasemalt;
• masin reageerib muutuvale koormusele paremini;
• kraanatöö ajal esineb vähem mootorist tingitud pöörete kõikumist;
• sama töö tegemiseks ei ole vaja põhjendamatult kõrgeid pöördeid.

Need tulemused ei ole iga masina puhul ühesugused. Kui piirang tuleb hüdropumba jõudlusest, jõuülekandest või rataste haarduvusest, ei pruugi mootori lisavõimsus töökiirust muuta. Ka liiga madalate pöörete kasutamine võib vähendada vajalikku hüdraulika tootlikkust. Sobiv pööretevahemik peab toetama kogu masina tööd.

Kütusekulu tehtud töö kohta

Kütusekulu võib tehtud töö kohta väheneda, kui sobiv seadistus võimaldab sama töö tõhusamalt ära teha. Madalamad pöörded on kasulikud ainult siis, kui masin säilitab vajaliku töökiiruse. Kui kraana muutub aeglasemaks või töötsükkel pikeneb, ei tähenda väiksem hetkekulu tingimata säästu. Samuti ei vähenda tuuning iseenesest logistika tõttu tekkinud ooteaega.

Liitrites tunnis mõõdetud kulu võib jääda samaks või kasvada, kui masin teeb sama aja jooksul rohkem tööd. Forvarderil on seetõttu mõistlik jälgida kütusekulu väljaveetud tihumeetri kohta koos veokauguse ja koorma andmetega. Kulu ühe koorma kohta on võrreldav ainult siis, kui koormate suurus ja tingimused on sarnased.

Ettevõtte jaoks loeb lisaks kütusele tööaja kasutamine. Kui sama puidukoguse väljavedu võtab vähem aega, võib paraneda tootlikkus ka ilma väiksema tunnikuluta. Samas ei tasu suuremat töökiirust hinnata eraldi pinnase kahjustamisest, masina koormusest ja hoolduskuludest. Kasulik tulemus peab sobima Teie töö korraldusega pikema aja jooksul.

Millist tulemust soovite saavutada?

Enne tellimist tasub valida üks või kaks selget eesmärki. Näiteks on „hoida koormaga tõusul ühtlasemalt kiirust” täpsem soov kui lihtsalt „rohkem jõudu”. Eesmärk aitab hinnata sobivat seadistust ning hiljem aru saada, kas tehtud muudatus parandas just seda tööetappi, mis Teile oluline oli.

Millest tulemus sõltub

Kaks samasugust forvarderit võivad pärast tuuningut käituda erinevalt. Tulemust mõjutavad mitmed tegurid.

Mootori tehniline seisukord. Kulunud pihustid, lekkiv sisselaskesüsteem, turbo rike või ummistunud filter võivad piirata mootori tööd juba enne muudatust. Tarkvara ei asenda nende põhjuste kõrvaldamist. Oluline on teada ka õlikulu, jahutusprobleeme ja varasemaid remonditöid.

Mootor ja tarkvaraversioon. Forvardereid toodavad näiteks Ponsse, John Deere, Komatsu, Rottne ja Logset ning sama tootja masinates võib olla eri põlvkonna mootoreid ja juhtplokke. Mida täpsemalt on teada mootori tüüp ja tarkvaraversioon, seda paremini saab seadistust hinnata.

Heitgaasisüsteemid. Varustus sõltub mootori põlvkonnast, heitmeklassist ja mudelist. Kõigil masinatel ei ole sama EGR-, DPF- ja SCR-lahendus. Seadistus peab arvestama olemasolevate süsteemidega, sest mootori töö muutumine mõjutab ka heitgaasi temperatuuri ja tahma teket.

Töötingimused. Kõva või pehme pinnas, lumi, kallakud ja veokaugus muudavad väljaveo koormust. Tarkvara ei pea iga raiekoha jaoks uuesti muutma, kuid soovitud tulemust tuleb hinnata Teie tavapärastes ja raskemates tööolukordades. Ühel lihtsal veoteel saadud mulje ei kirjelda kogu hooaja tööd.

Operaatori töövõtted. Sama masin võib eri operaatorite käes kulutada märgatavalt erineva koguse kütust. Kui tulemust hinnata, tuleb seda arvestada.

Rehvid, ketid ja roomikud. Kui rattad libisevad või masin vajub sügavalt pinnasesse, ei taga lisavõimsus paremat läbivust. Veermik peab sobima töötingimustega ja koorem jääma lubatud piiridesse. Põhjendamatu jõu lisamine võib samas olukorras suurendada libisemist ja pinnase kahjustamist.

Jõuülekanne ja hüdraulika. Forvarderi hüdrostaatiline või hüdromehaaniline jõuülekanne ja kraana hüdraulika määravad, kui hästi mootori lisajõud tööks muutub. Ka masina juhtsüsteem võib mootori koormust ise piirata.

Mida enne chiptuningu tellimist kontrollida

Enne tuuningut on vaja piisavat ülevaadet masina seisukorrast. Omanik saab anda hooldusajaloo ja kirjeldada masina käitumist; tehnilise kontrolli ulatuse valib spetsialist. Tähelepanu vajavad eelkõige järgmised teemad.

1. Veakoodid ja hoiatused. Kui masinal on aktiivseid või korduvaid veateateid, tuleb nende põhjus enne tuuningut välja selgitada.
2. Võimsuse muutus ajas. Hiljuti tekkinud muutuse korral tuleb selgitada, kas põhjus on rikkes, töötingimustes või varasemas seadistuse muutmises.
3. Õhusüsteem. Õhufiltri seisukord, sisselasketrakti ja vahejahuti lekked ning turbo töö mõjutavad otseselt seda, kui palju võimsust mootor saab arendada.
4. Kütusesüsteem. Kütusefiltrid, kütuse kvaliteet ja pihustite seisukord. Metsatöödel tuleb tähelepanu pöörata ka vee sattumisele kütusesse.
5. Jahutus. Forvarderi radiaatorid ummistuvad metsas kergesti tolmu, okaste ja saepuruga. Puhas jahutussüsteem on suurema koormuse juures eriti oluline.
6. Heitgaasi järeltöötlus. DPF-i täituvus ja regenereerimise töö, EGR-i ja SCR-süsteemi korrasolek. Kui regenereerimisega on probleeme, lugege lähemalt artiklist DPF põletus ei õnnestu.
7. Garantii ja hooldusleping. Kui masin on veel tootja garantii või hoolduslepingu all, tutvuge selle tingimustega enne mootori tarkvara muutmist.
8. Hooldusajalugu. Õlivahetuste, filtrite ja remonditööde ajalugu aitab spetsialistil hinnata, milline on masina seisukord ja mida on vaja täiendavalt kontrollida.

Omanikult ei eeldata nende kontrollide tegemiseks masina lahtivõtmist ega mõõteseadmete kasutamist. Kasulik on kirjeldada ka seda, kas probleem esineb külma või sooja masinaga, tühjalt või koormaga ning sõidul või kraanatööl. Nii saab kontroll keskenduda tegelikule tööolukorrale.

Kuidas töö üldjoontes käib

Tarkvaratöö saab paljudel forvarderitel teha masina asukohas, kui juhtplokk ja töötingimused seda võimaldavad. Selleks tuleb enne täpsustada masina andmed, ligipääs ja vajalik töö. Mõnel juhul vajab juhtplokk eraldi käsitsemist või selgub kontrollis lisatöö vajadus. Üldjoontes hõlmab teenus järgmisi tegevusi.

Eelinfo ja eesmärgi kokkuleppimine. Spetsialist küsib masina marki, mudelit, aastat, töötunde ning seda, millist tulemust Te ootate: rohkem jõudu koormuse all, väiksemat kulu või mõlemat.

Masina seisukorra hindamine. Veakoode ja live data näite võrreldakse masina käitumisega. Tähelepanu all võivad olla näiteks temperatuurid, ülelaadimine ja heitgaasisüsteemide töö. Üksnes veakoodide puudumine ei kinnita, et kõik osad on korras. Kontrolli tulemus määrab, kas kavandatud muudatusega saab edasi minna.

Olemasoleva seadistuse säilitamine. Võimaluse korral salvestatakse vajalikud andmed ning täpsustatakse, kuidas saab varasema või sobiva tehase seadistuse taastada. Arvestada tuleb ka varasemate tarkvaratöödega. Taastamise võimalus ei tähenda, et kõik hilisemad rikked oleksid tarkvaraga lahendatavad.

Tarkvara kohandamine ja paigaldamine. Seadistus valitakse konkreetse mootori, tarkvaraversiooni ja kokkulepitud eesmärgi järgi.

Tööks sobiva aja ja koha valimine. Töö tasub planeerida nii, et tehnik pääseb masinale ligi ning pärast on võimalik tulemust tavapärases töös hinnata. Hoolduspaus või raiekoha vahetus võib selleks sobida. Täpne ajakulu sõltub masinast ja kontrollis selguvast; mudelinime põhjal ei saa kindlat kestust lubada.

Tulemuse kontroll. Pärast muudatust hinnatakse masina käitumist ja asjakohaseid näite sobivates töötingimustes. Koormuseta töötamine ei näita veel, kuidas forvarder koormaga sõidab või kraanaga töötab. Omanikuga tuleb kokku leppida ka edasine tagasiside, kui tavapärane tööproov toimub alles hiljem.

Täpsed tööetapid ja võtted sõltuvad juhtplokist ja masinast. Seepärast eeldab see töö kogemust, sobivaid töövahendeid ja tarkvara, mis toetab konkreetset juhtplokki.

Mida arvestada töökindluse ja hooldusega?

Mõistlik seadistus arvestab masina tehnilisi piire, kuid tarkvaramuudatus ei anna kogu masinale rikkekindluse garantiid. Suurem kasutatav võimsus võib tähendada ka suuremat koormust. Seetõttu tuleb enne tööd hinnata nii mootori seisukorda kui ka seda, kuidas masinat pärast muudatust kasutatakse.

Soojuskoormus. Suurema võimsuse kasutamine võib suurendada mootori ja heitgaasisüsteemi soojuskoormust. Jahutus peab suutma sellega toime tulla ka pika tööpäeva ja sooja ilmaga. Tolmu, okaste ning muu prahi tõttu halvenenud jahutust ei saa tarkvaraga parandada.

Jõuülekanne ja hüdraulika. Lisajõud jõuab ülekandesse ja telgedesse. Mõistlik seadistus arvestab, millist pöördemomenti masina ülejäänud osad on ette nähtud vastu võtma.

Tahma teke ja DPF. Kütuse, õhu ja mootori juhtimise sobimatu muutmine võib suurendada tahma teket ja mõjutada filtri koormust. Seetõttu tuleb hinnata olemasoleva süsteemi tööd, sealhulgas regenereerimise käitumist. Tavapärasest sagedasem põletus või uus hoiatus vajab põhjuse selgitamist.

Garantii ja tootja süsteemid. Mootori tarkvara muutmine võib mõjutada tootja garantiid või hoolduslepingut. Mõnel juhul võivad tootja diagnostika- ja kaugseiresüsteemid tarkvaramuudatust näha. Arutage see enne tellimist läbi.

Hooldus ja varasem kulumine. Suur töötundide arv ei välista tuuningut, kuid varjatud rike võib muutuda suurema koormusega selgemaks. Hooldusvälpasid ja sobivaid töövedelikke tuleb järgida ka pärast muudatust. Tarkvara kohandamine ei pikenda automaatselt hooldusvälpa ega kõrvalda juba tekkinud kulumist.

Masina kaitseks: järgige tootja juhiseid mootori soojendamise, koormamise ja seiskamise kohta. Hoidke jahutussüsteem ning õhufilter hooldatuna. Uue veateate, ebatavalise müra, ülekuumenemise või märgatava õlikulu korral katkestage koormamine ja laske põhjus kontrollida. Need põhimõtted kehtivad nii tehase seadistusega kui ka tuunitud masinale.

Chiptuning ja heitgaasisüsteemid

Chiptuningu eesmärk on muuta mootori jõudlust, mitte peita aktiivset riket või selle hoiatust. Kui forvarderil on AdBlue-, DPF- või EGR-veateade ning võimsus on piiratud, tuleb esmalt selgitada süsteemi seisukord. Tavapärane tuuning ei ole lahendus rikke tõttu rakendunud võimsusepiirangule.

DPF-i regenereerimist mõjutavad muu hulgas töötingimused ja süsteemi tehniline seisukord. Palju tühikäiku või lühikesi tööetappe võib mõnel masinal raskendada vajalike tingimuste saavutamist, kuid see ei ole iga ebaõnnestunud põletuse põhjus. Anduri, kütuse etteande või muu seotud süsteemi viga võib anda sarnase tulemuse. Täpse põhjuse selgitamiseks on vaja masina andmeid.

Enne uut tarkvaratööd tuleb rääkida ka varasematest muudatustest ja teadaolevatest heitgaasisüsteemi probleemidest. Nii saab spetsialist hinnata, milline töö on tegelikult vajalik. DPF-i hoiatusi ja ebaõnnestunud regenereerimist käsitleb põhjalikumalt artikkel „DPF põletus ei õnnestu – mida teha?”.

Kuidas hinnata tuuningu tulemust?

Tulemust hinnates tuleb eristada mootori mõõdetavat võimsust, operaatori tunnetust ja väljaveo tootlikkust. Need on seotud, kuid ei ole sama asi. Rohkem koormaid vahetuses ei tõesta üksinda kindlat võimsuse kasvu. Praktilise kasu hindamiseks võrrelge võimalikult sarnaseid tööperioode enne ja pärast tuuningut.

Võrdlusandmeid tasub koguda juba enne muudatust ja piisavalt kaua, et üks raske või lihtne vahetus tulemust ei määraks. Märkige üles veokaugus, ligikaudne koormakogus, pinnas, operaator ja ooteajad. Ka mitu nädalat ei anna ausat võrdlust, kui enne töötati kuival lühikesel veoteel ja pärast märjal pinnasel palju kaugemal.

Kasutage enne ja pärast sama arvestusviisi. Pardaarvuti kütusenäit on kasulik, kuid selle arvutus võib tarkvaramuudatusest sõltuvalt erineda tegelikust kulust. Võimaluse korral võrrelge näitu ka tangitud kütuse ja tehtud töö arvestusega. Kindlat säästuprotsenti saab hinnata alles usaldusväärsete, võrreldavate andmete põhjal.

Töökiiruse juures vaadake eraldi sõitu, laadimist ja mahalaadimist. Kui aega kulub peamiselt puidu sorteerimisele või veotee ootamisele, ei pruugi mootori seadistus päevast kogust oluliselt muuta. Kui varem takistas tööd mootori jõudlus koormaga tõusul, võib muutus olla just seal märgatav. See aitab hinnata tulemust põhjendatult, mitte ainult üldmulje järgi.

Uuem või vanem forvarder: mida arvestada

Uuemad masinad on varustatud keerukama juhtploki ja mitme heitgaasi järeltöötluse süsteemiga. Nende tarkvara kohandamine eeldab, et seadistus arvestab kõigi süsteemide koostööd. Uuemate masinate puhul on sageli veel kehtiv tootja garantii või hooldusleping, mille tingimused tasub enne üle vaadata.

Vanemal forvarderil on eriti tähtis hooldus- ja remondiajalugu. Töötunnid üksi ei ütle, kas mootor on korras. Hinnata tuleb muu hulgas õlikulu, jahutuse tööd ja võimalikke kütuse- või õhusüsteemi häireid. Tehniline rike vajab kõrvaldamist; tagasihoidlikum tuuning ei ole kulunud või rikkis mootori remondi asendus.

Mõlemal juhul aitab otsust teha masina hooldusajalugu ja operaatori tähelepanekud. Mida rohkem on masina kohta teada, seda täpsemalt saab hinnata, milline lahendus sobib.

Millal pöörduda spetsialisti poole

Pöörduge spetsialisti poole, kui:

• forvarder on Teie töötingimuste jaoks pidevalt jõuetu ja soovite koormuse all rohkem pöördemomenti;
• kütusekulu tehtud töö kohta on kõrge ja soovite seda vähendada;
• kavatsete masinat kasutada raskemates tingimustes kui varem, näiteks pikematel veokaugustel või pehmemal pinnasel;
• soovite enne tuuningut teada, kas masin on tehniliselt selleks valmis.

Kui ekraanil on veateade, masin piirab ise võimsust või DPF-i regenereerimine ei õnnestu, alustage rikke põhjuse selgitamisest. See säästab aega ja hoiab ära olukorra, kus tuuning tehakse masinale, millel on lahendamata probleem.

Korduma kippuvad küsimused

Kas chiptuning sobib igale forvarderile?

Sobivus sõltub mootorist, juhtplokist, tarkvaraversioonist ja masina seisukorrast. Näiteks Ponsse, John Deere, Komatsu, Rottne või Logseti margi nimetamisest üksi ei piisa. Vajalikud on konkreetse mudeli andmed ning selgitus, millist tulemust soovite ja millistes tingimustes masin töötab.

Kas forvarderi kütusekulu väheneb kindlasti?

Kütusekulu tehtud töö kohta võib väheneda, kuid kindlat tulemust ei saa igale masinale ette lubada. Arvestada tuleb veokaugust, koormaid, pinnast ja operaatori töövõtteid. Võrrelge tangitud kütust väljaveetud kogusega. Väiksem tunnikulu ei ole sääst, kui sama töö tegemiseks kulub märgatavalt rohkem aega.

Kas kraana muutub pärast tuuningut kiiremaks?

See on võimalik juhul, kui tööd piiras mootori jõudlus ning hüdraulika suudab lisajõudu kasutada. Kui piirang tuleb hüdropumbast, juhtimisest või tehnilisest rikkest, ei lahenda seda mootori võimsuse tõstmine. Tuuning ei suurenda kraana lubatud tõstevõimet.

Kas tehase seadistuse saab taastada?

Taastamise võimalus tuleb enne töö alustamist kokku leppida. See sõltub juhtplokist, säilitatud andmetest ja sobiva tarkvara olemasolust. Varasemalt muudetud masinas olev fail ei pruugi olla tehase originaal. Selgitust taastamise võimaluste kohta leiate ka artiklist „Juhtploki tarkvara taastamine rasketehnikal”.

Kas forvarderi peab tuuninguks töökotta viima?

Paljud tarkvaratööd saab teha masina juures sobiva ligipääsu ja töötingimuste korral. Võimalus sõltub juhtplokist ja vajalikust tööst. Masina andmed ning asukoht tasub saata enne väljasõidu kokkuleppimist, et tehnik saaks hinnata vajalikke töövahendeid ja ettevalmistust.

Kas tuuning aitab, kui võimsus on järsku langenud?

Järsu võimsuse languse korral tuleb esmalt leida põhjus. Hoiatus, kuumenemine või muutunud mootori töö võib viidata rikkele, mida tarkvara optimeerimine ei kõrvalda. Tuuningu võimalusi tasub hinnata pärast seda, kui on teada, miks masin ei tööta enam varasemal viisil.